Üks koolitus tehtud

Laupäev, 18. Märts

Arvasin, et täna ma ei jõua seda sissekannet kirjutada, sest olen nii läbi omadega. Käisin täna lõpuks esmaabi koolitusel ära. Kestis 5 tundi. Mitte ühtegi pausi ka selle sees ei olnud. Vahepeal tuli uni peale juba. Vaatasin vahet pidamata telefonist kella, tundsin nagu aeg seisaks. Ma polnud tegelikult hommikul ärgates isegi üldse motiveeritud kuskile minema. Esiteks ma endiselt väikeses nohus ja köhas. Millal see ükskord üle läheb – kes seda teab. Mega tuul on ka täna väljas ja ma tundsin, kuidas ma veel külma juurde sain. Peale koolitust läksin kiriku parki jalutama ja ootasin millal isa järgi tulla saab. Täna pidi isa jääma esimest korda Emiliga kahekesti ja nad said nii hästi hakkama. Koju jõudes hakkas Emili piire kompima ja päris korralikult. Neid jonnihoogusid ta elab ainult minu peal välja.

Eile käisin jälle tatoveeringut tegemas. Päris piinarikas oli seekord😃 Eelmistel kordadel ei olnud üldse nii valus. Siis ma lihtsalt hoidsin kramplikult hambaid ristis. Ei saa ju pooleli ka jätta. Õnneks kannatasin ma ilusti selle nõelumise ära ja nüüd mul on ilus lind käe peal. Jällegi tähendusega, aga seda tean ainult mina 🤭 Aeg pausi pidada ja mitte rohkem enam juurde sodida.. järgmisekorrani🤫😂

Täna hommikune padjakas

Sõitmas käisin neljapäeval. Mmm ma oleks rekkale täiega ette sõitnud. Seda seepärast, et õpetaja märkas mu nõrku kohti ja juhatas mind tõusu peale. See oli suht pime nurk. Pidin sealt tõusu pealt sõitma ilusti maanteele. Hakkasin siis minema ja järsku õpetaja pani täiega pidurit. Minu poolsest nurgast tuli suur rekka. Jaa vedas😂 lõpuks viis mind õpetaja uuesti samale kohale 3 korda. Järgnevad korras juba läksid lihtsamalt😂 Mulle ei meeldi need tõusu peal seismised jne.. aga tuleb selgeks saada. 🤭

Eile toodi mulle need märgid ära “palju õnne”😂😂😂 Mul on 3 juhendajat olemas ja kõik kardavad😂😂😂