Lihtsalt juttu, sest ma pealkirja panna ei oska sellele.

Laupäev, 24. Oktoober

20:35

Millest nüüd alustan? Haha nagu ma seda varasemalt maininud, siis ma ei pea siin kirjutamist kohustuslikuks. Viimasel ajal hakkab mind see ennast häirima, et kirjutan mõnikord nädalas 2 korda või üldse iga kahe nädala tagant 1 kord. 🤷‍♀️😆 Tegelikult tahaks ju igapäev kirjutada millestki.. Mu elus on hetkel periood, kus on palju nuttu, draamat…. Need paremad hetked ma tipin muidugi siia, sest ainus mitte positiivne on SM.

Ma olen kirjutanud omal valmis 5 mustandit, sest nii on mul lihtsam edaspidiselt järge ajada, millest nüüd juttu…🤭

Viimased 3-4 päeva on ilm olnud ka nii vastik. Tuuline, külm ja pluss see vihm.. Ei ega ma suhkrust pole, Emili ka mitte.. Õue minna? Nothanks. Kui Emili suudaks mul aru saada, et vihmaga õues pole eriti fun.. Läheme jalutame alevis tiiru peale ja koju tagasi😏 Kas see õnnestuks? EII! Esimene asi kui kodu uksest välja saame, kuulen ma “EMME KIIIGA KAAGA”. No okei, aga ei saa ju aru, et õues on nii rõve ilm ja need kiigud on märjad. Nii igapäevaselt võideldes😆 Vahel ma kirun, et mänguväljak meile liiga lähedal on ja Emilil tee selge🤭

Aga kuidas tervisega lood?

Ei saa ju tegelikult väga kurta. Ma olen liiga palju ennast koormanud, et mu parem põlv teeb kõndides haiget. Vahepeal lonkan, aga see võib mõne tunni jooksul jälle ära kaduda. 🤷‍♀️ Päris nõme kui miski tervisega ühelhetkel annab kuidagi valusalt tunda ja siis uuesti ära kaob. See ajab mind ennast nii segadusse. Üks hetk mõtlen juba, et peaks arsti poole pöörduma ja siis tunnike hiljem on see mõte mul peast lännu, SEST MUL JU POLE MIDAGI VIGA. 💁‍♀️

Mul on vist jõhkrad vitamiinipuudused. Ravist on möödas ju kohe pool aastat, aga mul langeb peast koguaeg nii palju juukseid. Mul on oma küüned nii pehmed ja kasvatada neid pikaks on võimatu.. Nüüd see meeletu väsimus.. Ja miks ma viimaselajal enam magada ei mõista? Ma tegelikult igatsen seda aega kui magasin hommiku 10-11ni. Nüüd ma ju ärkan väga varajastel hommiku tundidel. Noooh okei kui ma ei lähe just päris hommikul alles magama, sest mõnikord juhtub ka nii. 😏

Aah ja miks mu korteris mingi leviauk on??

4-5 päeva tagasi, siis kui ilmad päris nõmedaks kiskusid, ei saanud ma enam helistada ega keegi mulle. Ometi wifi ja telos olev nett toimib!? Kas see on tõesti ilmadest tingitud? See ei ole okei.. Ma pean selleks päris välja jalutama kui ma tahan kellegile helistada, sest rõdul see ka ei toimi. Alguses muidugi süüdistasin oma telefoni selles, et miskit ei toimi. Iga teine, kes mulle külla tuli, kurtis sama teemat.. Ja just siin korteris! 🤷‍♀️

Saaks nagu helistada ükskord normaalselt jälle. Vahetasin isegi oma numbri ära, seega, kes mu lähituttavatest või pereliikmetest numbrit vajama peaks, siis küsi! 🤭

See uus number on tegelikult mind sahtlipõhjas aasta aega oodanud😂

Aga…. 😉

Ma sain lõpuks ometi omale läpaka ka! Tänu onule, kes mu palvest ilmselt siit lugedes teadlik oli. Samuti õnnestus mul leida oma süntekale statiiv. Suur-suur kniks Teile tänutäheks🤭☺️

Saaks nüüd selle leviga ka asjad korda😆

Jaa nüüd ükspäev sain ma hunniku pilte ajast kui ma 14-15 olin.

Miks ma pidin oma juuksed selle musta värviga ära rikkuma. Okei ega ma ei olnud selajal ka nende juustega rahul. Tegelikult oli päris ilus🤭

Ja siis 4 aastat hiljem…

Ja päris minu laps🤭

Kui ma “pall…õhupall”olin

Teisipäev, 13.oktoober

16:55

Ma olen hetkel nagu “Palun ära riku mu plaane, kannatame nüüd 26.novembrini ära eks!”

Jeeees, jälle see SM. Tegelikult olen juba päris mitu päeva ennast halvasti tundnud. Sunnin ikka end välja värske õhu kätte, sest Emili tahab ju ka toast välja. Samas kõndida veel saan.. Aga täna on küll see päev, mil ma tunnen, et toast ma ei lahku. Lihtsalt ootan, mil kell juba piisavalt palju oleks ja ma saaksin magama minna. Täna öösel oli unega ka probleem. Ärkasin poole kaheaeg ja ei saanud enam und. Mis ma siis tegin?

Kõigepealt läksin ma kööki, et vett juua… Ma ei ole selline, kes öösiti sööks. Ühelhetkel oli mul külmkapi uks lahti ja ei suutnud “ei” öelda kahele kohukesele. Samas mul ei olnud kõht tühi, aga ma lihtsalt pidin neid sööma🤷‍♀️😃

Kohukesed söödud ja veel klaas külma vett peale. Seejärel ma käisin pesin hambad uuesti ära ja viskasin plika kõrvale pikali (haha see kõlab nagu selline korras päevaplaan, nüüd tegin nii..)😂 . Nooo ei olnud und. Lõpuks vaatasin Rannamaja viimase osa ära!? Vist peaks tulema nüüd viimane jah.. Panin silma “korraks” kinni ja oligi juba kell 07:38 hommikul. Emili äratas mind tasakesi paitades üles ja vaatas naeratades mulle otsa “Ooooommmmik!”. Oleks mina ka hommikuti nii rõõmus😊

Aam ma tegin nüüd sellele blogile fbs lehe. Minu jaoks veel päris võõras, aga ma ei pea oma profiili ja teiste fb seina “mõtetu lobaga” ummistama. Lehe tegingi seepärast, et kes reaalselt loeb või huvitub, siis need postitused saate K. Blogi fb lehelt. Jaaaa see vajab mul veel täiendamist 🙂

Kolmapäev, 14.oktoober

08:36

Okei olemine talutav praegu kui end veel tagant utsitada, et päris istuma ei jääks. Pikalt istudes tekib selline tunne nagu oleksin “kivikuju” ehk ma ei suuda asendist välja tulla.. Pilk jääks ka justkui ühele kohale seisma. Ma ei tea, mis toimub🤷‍♀️

11:35

Nüüd peaks plika varsti lõunaunne panema ja loodan, et jõuan temaga täna õue ka minna. Asja ajamisi nii palju täna kuidagi..

Neljapäev, 15.oktoober

19:58

Jesssas mul saab homme aasta selle diagnoosiga virelemisest. Okei.. Veider küll, aga täna on olemine parem olnud. Ma hakkasin pilte sirvima sellest korrast kui haigla läksin ja millisena ma sealt tagasi tulin. Need hetked kui ma see “ratastoolis olev pall” olin. Tänaseks on ptuiptui hästi olnud.

Seekord olen ma pisut julgem. St ma näitan neid hetki mil ma olin oma silmad totaalselt paiste nutnud ja näoga “ma olen kohe kohe suremas vist”.

See oli nädal enne haigla minemist kui ma ringi liikusin ainult seinte najal. Prillid ninal, sest arvasin, et “mul on nägemine kehvaks läinud”. Tegelikult oli SM põhjus.
Jällegi filter, sest ei tahtnud tolhetkel peeglisse isegi vaadata.
Ausalt mul polnud õrna aimu ka sellest, mis need rohud minuga teha võivad. Haiglast välja saade tundus asi okei olevat.

Nüüd rahulikult nädal hiljem ja milliseks ma muutusin.

Ja just nii ümar. Isegi kui ma peeglist ei vaadanud, siis tundsin end “õhupallina” st paistes.
Selline nunsu hamster 💁‍♀️
Jap

Tänaseks olen ma pisut kiiittsamaks läinud. Ma südamest loodan, et ma enam ei pea peotäis hormoone omale sisse ajama🙏🥴

Valmis tuleb olla kõigeks😶

A nii on lood

Pühapäev, 11.oktoober

12:05

Kõik on maru äge. Tsau ka

Ma ei saa rääkida, mis mind nii rõõmsaks teeb. Arvan alati, et muidu läheb kõik luhta kui rääkima hakkan. Pealegi oma pere asjades ma nii avameelseks ei kisu. Iga asi omal ajal, jutud lekivad kiiresti. Kes teab see teab 🤭

Minu SM raviaeg hakkab vaikselt kätte jõudma. Järgmise kuuni tuleb veel vastu pidada. Ainsad kerged “ägenemised” on hetkel piirdunud nägemise ja igapäevase väsimusega. Nägemisel on kadunud teravus ja pean kaugele vaatamiseks pisut silmi kissitama. Jällegi saan öelda, et see on kõige muu kõrvalt köki-möki olnud.

Ükspäev ma lugesin enda tervisega seotud postitusi ja ütleme nii, et päris vastik. Ma olen jah suutnud nendel hetkedel adekvaatseks jääda, aga neid hetki meenutades… Huh ei taha enam. Ma samas olen leppinud selle olukorraga ja kaasa aitavad “elumuutused”. Ma pean võtma vastu otsused, mis mulle parem oleks. Kõlab isekalt, aga mõnikord tuleks ka rohkem enda peale mõelda. Emiliga on meil vahva ja on ainult loetud kuud kui ta lõpuks ka lasteaeda läheb.

Ma endiselt ei tea, mis ma selle vaba ajaga peale hakkan. Oleks äkki aeg hakata uuesti muusikaga tegelema? Ma tõin omal sünteka ära. Ma mängisin 4-5 aastat tagasi.. Mulle tõesti meeldis õppida seda ja muidugi ka laulda. Eks ma jah olen muidu see hall hiireke, kes teiste juuresolekul peitu tahaks pugeda. Ma ei saa nii lihtsalt nüüd tööle ka minna, aga võiksin tegeleda nö mulle jõukohaste asjadega.. Asjadega mis mulle meeldib teha.

Ma olen viimased nädalaega mõelnud, et tahaks shoppama minna. Kuid aeg on näidanud, et e-poed on mind suht mugavaks teinud. Vedeled hommikul diivanil, jood kohvi ja sirvid erinevaid poode ja tooteid. Kohapeale minnes, siis mul läheb ühes poes maksimaalselt 15 min,sest ma vaatan kiirelt üle, kas jääb miskit silma või mitte. Proovida ka nagu ei viitsi. Võtan ruttu oma asjad ja aidaaaa!(kodus peamine probleem “no oleks võinud nr suurem/väiksem võtta”) Okei no eesti poodidest veel kannatab tellida, aga kaugemalt.. Ee siis oota jälle pool aastat äkki. Viimased asjad, mis muidugi hiinakad olid, need seisid mul läti piiril päris pikalt. Selle koroona tõttu ei tahaks ka väga kuskile shoppama minna. Kontaktivaba on parem.

Täna tuleb Emili mul koju (läks eile issi juurde), siis peaks hakkama tema riideid sorteerima. Mmm ma pesin Emili roosad riided hallikas siniseks.. Jap. Ma ei tea mis mul arus oli, et tumedad riided Emili riietega pesema panin..

“minul tütar on, siis tema küll roosaks beibeks ei hakka”. Ja. 🤭

Tegelt muidu need värvipüüdja lapid on suureks abiks olnud. Seekord unustasin need masina visata. Eks need kahvatu värviga riided jäävad kodus käimiseks. 😄

Ja nüüd jätkan selle paranormaalse/ebanormaalse teemaga.

Käisin ükspäev surnuaias, sest tundsin, et pean viima onule küünla. Mõeldud tehtud.

Surnuaias pildistamine pole minu silmis kuigi hea.. Aga ma mõtlesin, et saadan emale pildi, et “näed, ma viisin onule täna küünla”.. Heh ja kodus kui seda pilti vaatama hakkasin, siis mis ma avastasin..

Hauakivi üleval paremas nurgas on nägu.

Ma muidu pelgan surnuaial käimist, seekord oli mul kuidagi rahutunne. Hiljem veel ütlesin, et ju siis sellepärast, et ma ei olnud seal üksi.

Järgmisekorrani!

Käisime pildistamas

Laupäev, 26.september 12:42

Käisime eile Emiliga pildistamas. Tavaliselt on enamik emmedel kombeks iga poole või aasta tagant perefotosid käia tegemas, siis nüüd õnnestus mul. Hihii ja seda ka ainult sõbranna ja omaenda telefoni abiga. Pildid said väga vahvad ja no ma praegu jätan need “behind the scenes” kunagi järgmiseks korraks.

Emili on mul juba üle 2aasta ja korraliku pilti meil polnudki. Nüüd on olemas ja arvan, et võiks enne külmaperioodi minna teha veel mõned fotod. Jama on see, et facebook ja instagram tõmbavad veits originaalfoto kvalli maha ja kui veel pisut töötled.. Ärme üldse räägigi.

Aga tšekkige

“kunagi olin rohkem fotogeenilisem”
Ei kiusanud, aga puuotsast aitasin alla küll😄
Siis jälle mingi teisel nurgal.. “jaa ma ikka olen vanemaks jäänud” 😆

Enne pildistama minemist ma tegin endale üle mitme kuu ise meiki. Hahaaaa olin juba isegi ära unustanud, kuidas see nüüd käibki. Esiteks igapävaselt ma pole enam ennast väga pikalt meikinud, sest mul on suuuupper ripsme ja kulmutehnik, seega ma ei vaja liigset möksi enam omale näkku. Muidugi need ravi järelmõjud olid ka, mis seda kõike lõpuks takistasid. Kui sa tahad, et su näonahk “paraneks”, siis ei tasu igasugu jama ka endale näkku toppida.

Sain ka kommentaare oma juuste osas. Kuidas järsku juuksed nii pikad, sest alles olid ju enamvähem õlgadeni? 🤔

Vita-Age Krinofort raviampullid ja juustevitamiinid❤️

Üks parimaid asju. See ei ole isegi reklaam ja lihtsalt jutt! See toimib🤭

Pühapäev, 27.september 11:19

Nii poes käidud ja nüüd tuleb hakata plikat varsti lõunaunne panema. Eile olime terve päev pmst toast, sest nagu ikka on mul tervis mõni päev kehva ja ei jõua mitte midagi teha. Õhtu kella 7aeg ma muidugi sundisin end rohkem liikuma ja niisiis ma otsustasingi plikaga õue minna. Chillisime mänguväljakul poole 10ni ja tuppa jõudes ruttu pessu ja magama.

Täna on mul pisut parem olemine ja usun, et rohkemateks plaanideks võimeline. Toas istumine ei ole ka “tervenemise” viis. Tuleb end tagant utsitada, et mitte vedelema jääda.

Ja wordpress sööb endiselt mu närve😒

Kas kellelgi mu blogis lugejatel läpakat pole sümboolse hinna eest müüa? 🤭

Minu 55 küsimust ja vastust

Teate, ma pidin juba eelmine pühapäev tegema sissekande. WordPress “paneb näkku”. Kui mustandisse ära salvestan, siis pooled laused ja sõnad on tekstist kadunud. Seega pidin kõik uuesti tegema, aga need jäid lünklikuks. Võtan siis mõned küsimused ette, millele ma selle ajajooksul vastata üritasin

Pühapäev, 20.september 21:56

1. Mis on viimases sõnumis, mille kirjutasid ja kellele see oli?

“Tapalt üks fotograaf” – elukaaslasele.

2. Mis kell sa tavaliselt ärkad?

Erinevatel aegadel. Mõnikord ärkan hommikul kell 6 ja kui hästi läheb, siis 8-9 vahel.

3. Kas sa kardad hilisõhtul üksinda jalutada?

Kui keegi kaasas, siis on alati julgem. Üksi ma ei taha.. Võiks öelda, et mingi kartus on ikka.

4. Mida sa teed, et lõõgastuda pärast pingelist päeva?

Viskan diivanile pikali ja vaatan mingit filmi.

5. Kus leidis aset su viimane suudlus ja kellega see oli?

Suudelnud ei ole kauakaua. Musi loeb ka..? 💁‍♀️Üleeile.

6. Kas sa sattusid koolis tihti jamadesse?

Ei. Oli ainult ükskord kui algklassis enne söökla minemist viskasin koolikoti põrandale. Kõik teised tegid pidevalt nii. Miks mind dire juurde seepärast kutsuti🤷‍♀️

7. Kas sa saad kergelt aru kahemõttelistest naljadest?

Mingilmääral küll jah. Kui tekib mingi “AGA”, siis palun korrata😀

8. Kas sulle on pakutud narkootikume ja kas oled keeldunud?

On pakutud ja olen keeldunud.

9. Kas sa tarvitad narkootikume?

Ei paku pinget.

10. Kas oled kohanud kedagi, kes on pannud sind mõtlema ja nägema asju teisiti?

Olen.

11. Ütle midagi veidrat, mis sind erutab.

Vastus puudub😀

12. Millele sa viimasel ajal oled palju mõelnud?

Kaua võib kannatada?.. ee jah.

13. Millal sa viimati hoidsid arvamuse enda teada ning surusid oma emotsioonid alla nii, et vältida vaidlust või konflikti?

Kui ei soovi asja nö suuremaks puhkuda, tasub vist suud kinni hoida.. Aga täna 🙂

14. Kas sa tavaliselt kallistad esimesena?

Oleneb inimesest.

15. Kas sa oled südamlik inimene?

On öeldud, et olen.. Aga aastatega on see muutunud, sest mingis olukorras (jätaks enda teada) võin südametu olla.

16. Kas sa suudad kerida omale ise suitsu?

Ma arvan, et jah😁

17. Kas sul on tätoveeringuid? Kas tahad neid juurde teha?

Ei ole. Ma tahaks omale esimese tatoka lasta..aga see vajab hoolikalt läbimõtlemist minupuhul.

18. Kas sa oled vaimselt tugev inimene?

Tugevam kui 4-5 aastat tagasi.

19. Kas sa oled füüsiliselt tugev?

Ei ole.

20. Kas sa arvad, et sa oled hea inimene?

Kunagi ma olin alati teiste vastu hea, aga elu on näidanud, et igakord ei tasu…

21. Nimeta üks asi, mida sa tahaksid praegu oma elus muuta.

Ma mõtlesin nüüd sellele küsimusele pool tundi.. Ah, et mida tahaksin praegu oma elus muuta? 🤔 Ausalt..väga raske leida sellele vastust. Tuleme selle küsimuse juurde äkki kunagi tagasi.

22. Mida sa enamasti hommikusöögiks sööd?

Ma ei söö hommikuti. Klaas vett või tass kohvi on mulle piisav.

23. Kas kõik väärivad tõe teada saamist?

Pigem valus tõde kui ilus vale… Seega jah!?

24. Mis on viimane vale, mida ütlesid?

Mul oli Emilit vaja õhtul tuppa saada, siis ütlesin talle “Läheme tuppa, siis emme annab kommi ka”. Tegelikult olid juba kommid eelmisepäeva õhtuks juba otsas🤷‍♀️

25. Nimeta kaks asja, mida on lihtsam teha kui tunnistada?

Üks näide sellest kui ma kunagi suitsetama hakkasin, siis oma vanematele seda tunnistada.. Oeh mul on siiani vastik, mis siis, et ma 22 olen.

26. Kui palju suhteid või flirte on sul elu jooksul olnud?

Selline tõsine suhe 1.. Inimesega, kellega mul laps on. Flirte on ka ette tulnud kunagi varasemalt jah..

27. Kui mitu südant sa murdnud oled?

2 +iseenda.. Kes teab, see teab.

28. Nimeta kolm asja, mis sulle enda juures meeldib.

Otsekohesus (kunagi ei olnud), oskan ka s***a huumorit mõista mingi piirini, lastega hea läbisaamine.

29. Kas sul on palju sõpru, kellega aega veeta või ainult mõned üksikud?

Mõned üksikud.. Aga mulle sobib ☺️

30. Mis on viimane film, mida sa vaatasid?

Ott Tänak Movie.

31. Millal sa viimati kinos või teatris käisid?

Kinos käisin isaga vaatamas 2015 aastal sõjafilmi nimega 1944. Teatris käisin kunagi algklassis.. 🤷‍♀️

32. Kas õpid oma vigadest?

Elu on näidanud, et neid vigu teen ma veel 2-3x kuni lõpuks aru saan. Ehk 2-3 korral ikka õpin…

33. Mida sa oled õppinud “valusalt”?

Ei tasu päris igaüht ka usaldada..

34. Mis paneb sind end vanana tundma?

Kui tervis oleks ok ja ma ei peaks nii hädine olema, nagu ma siin vahepeal olen.. Siis vb ei tunneks vanana😁

35. Milliseid keeli sa oskad?

Oskan kõigerohkem ikka eesti keelt. Õppinud olen inglise, saksa, vene k.

36. Kui oluline on sinu jaoks privaatsus?

Väga oluline.

37. Kas sulle meeldib tihti üksi olla?

Meeldib. Samas kui mul see võimalus tekib, siis alati mõtlen “Emili võiks vähemalt kodus olla”. Kui mul on pahatuju või olen kurb, siis eelistan ka üksinda olla..kasvõi,et lähen ja jalutan kuskil.

38. Mis on sinu lemmik lastenimed?

Enda lapse nimi, Emili. Miks ma muidu talle selle nime panin😀

39. Mis rikub sinu jaoks vestluse ära?

Kui mind ei kuulata ja tegeletakse tolhetkel millegi muuga.

40. Mis on sinu arvamus teise võimaluse kohta?

Võimaluse võib ju anda, aga ei tohi lasta korduda veel 5-10korda. Teine võimalus, siis nii ongi..

41. Kui sa saaksid valida ükskõik kelle maailmast, siis keda sooviksid õhtusöögile külalisena kutsuda?

Ma ei saa öelda seda siin😂

42. Kas sa sooviksid olla kuulus? Millises valdkonnas?

Ei pea seda nii oluliseks. Näitleja või laulja, üks neist.

43. Kas sa harjutad enne telefonikõnet teksti, mida edastada tahad?

Mõnikord tõesti🙂

44. Millest koosneks sinu ideaalne päev?

Piisaks sellest kui saaksin ennast korralikult väljapuhata.

45. Kas sul on mingi aimdus, kuidas sa sured?

Ma ütlesin juba lapsena, et saan autoõnnetuses surma kui olen 40+. Aga vot ei tea, miks selline sisetunne..see rumal aimdus on mul siiani.

46. Nimeta kolm asja, mis sinul ja su kaaslasel on ühist?

Ühist? Mõlemad vasakukäelised, meeldib käia kalal? Talle rohkem muidugi, meil on suvel sünnipäev😂

47. Mille üle sa siin elus kõige rohkem tänulikkust tunned?

Mul on laps! Ma enam peale diagnoosi ei julgeks sellele mõelda, et lapseootele jääda. Teiseks see, et peale lapse sündi sain oma nõelafoobiatest üle.

48. Kui saaksid muuta midagi seoses sellega, kuidas sind üles kasvatati, siis mis see oleks?

Ma ei muudaks väga midagi, kõik oli okei🙂 Nüüd mõistan seda, miks vanemad alatihti minupärast muret tundsid..

49. Kui sa avastaksid hommikul, et sul on üleloomulik võime, siis mis see oleks?

Ajast tagasi minna.. Mingi 15 aastat. Oleksin nii mõnegi asja ehk saanud ära hoida.

50. Mida sa hindad sõprussuhtes kõige rohkem?

Usaldus ja üksteise mõistmine.

51. Mis on sinu parim mälestus?

Võiks ju öelda, et lapse sünd… See möödus liiga raskelt. Minu parim mälestus lapsena on see, kui onu mulle kunagi sünnipäevaks esimese kodulooma kinkis.

52. Milline on sinu halvim mälestus?

Aasta 2005. Kes teab, see teab.

53. Millised suhted sul on emaga?

Kuidas kunagi.

54. Üks piinlik moment su elus.

Praegu ei tule ette ühtegi sellist momenti.

55. Kas Weekend või We Love 90’s festival?

We Love 90’s festival.

Nüüd on igapäev selline.. Pmst jah. “kiigukaaga”.

Kokkuvõttes ikka lühike jutt

Pühapäev, 13.september 08:38

Hello.

Ei ole ma siia midagi jõudnud vahepeal kribada, pea on sada erinevat mõtet täis. Pealegi jõudis Emili mul nüüd PÄRIS haigeks jääda. Nohus ja palavikus. Nagu muidu öeldakse, siis esimene kord on ikka esimene kord. Olgugi, et ta mul nii pisikesena sündis, aga ta on väga terve olnud ja nüüd selle 2 aasta jooksul esimenekord kui päriselt haigeks jäi. Muidu on olnud lihtsalt selline kiirelt mööduv köhake või nohu. Nüüd ikka lesime terve päev voodis pikali. Õue ei lähe nüüd nädalake kindlasti, va see, et homme siiski arstile kontrolli.

Üleeile sai tirts maal tuult, sest seal üsna lage ala. Sõitis seal atv’ga ja pole imestada. Veega sai ka pisut plätserdada, sest no sellest veeämbrist lihtsalt tuimalt mööda jalutada… Ei tule kõne allagi, veits ikka tohib ju mängida. See lihtsalt maksab valusalt kätte kui ei saa mitu päeva välja.

Ma ootan oma korda sellega, sest kui tavaliselt kodustest keegi haigeks jääb… Jõuab aeg kätte minuni. Eks ma andnud sellega ise ka hoogu juurde kui rõdul lühikeste varrukatega “ringi jooksen”. Haigeks jääda on praegusel ajal päris tobe, sest kohe tembeldatakse koroona haigeks. Samamoodi, kes teadsid vahepeal kui haigla sattusin. See oli “esimene koroona laine”. “Appppi Kelli on haiglas, tal vist koroona”. Kelle õnneks ja kelle kahjuks, osutusid minu viimased covid testid negatiivseks. Neid pidin ka ainult seepärast tegema, et ma haigla saaksin minna😃

Ma siiralt loodan, et novembrikuu lõpuks on asi pisut vaibunud. Kas tõesti peab mingit pulka ninna toppima, kas tõesti seda koroonatesti vereanalüüsiga ei anna teha? 🥴💁‍♀️

10:37

Öösel sain vähemalt normaalselt magada. Kartsin küll, et Emili teeb öösel mul ka korralikult traali-vaalit. See eest hakkas nüüd pool tundi tagasi kisa lahti. Mitte midagi ei taha, ei multikat, ei süüa ega mängida. Samas puikleb vastu, et ka lihtsalt niisama pikali olla.. Pole vaja siblida ringi kui halb on olla🥴

12:17

Tirts magab siiamaani. Huh valmistan end vaikselt ette kui jonnipunn ärkama hakkab. Külma närvi ja rahu. 😀

Aaaa ma sellest nüüd polegi rääkinud. Käisin teisipäeval hambaarstil ära. Mida head ja mida halba siis ma seal teada sain..

Hea:

Arstid on toredad ja kuna ma neile rääkisin enda varasematest foobiatest, siis nad kohtlesid mind kui väikelast.

Nad täitsid ja lihvisid ära hamba, mille ma siin vahepeal pooleks suudsin “hammustada”? 🥴

Mulle seletati kõik ilusti ära, mis oleks vaja ära teha kindlasti, enne kui oma elu esimese hambavalu kätte langen.

Halb:

Mul on 5.okt hamba kirurgia juurde aeg.

Mul tõmmatakse välja tarkusehammas.

Võetakse ette kas see katkine hammas, mis sai nö “täite” kuni mul uus aeg on hambaarstile.

Hamba eemaldamisel paigaldatakse mulle implantaat.

Seda kõike tehakse mulle üldnarkoosis.. Samas võiks seda ka heaks nimetada. Ma ei tea ega tunne loodetavasti siis midagi. 😁

Ma olen kindel, et paar päeva enne minekut ma suudan nii ülemõtlema hakata… “ma ei tahaaa minna” “ma kardan” 😒

Kuid ega see edasilükkamine ka tark tegu pole. Ajaga hirm kasvab ja hambaid hakkab rohkem lagunema🥴😃

18:31

Lapsel on eluvaim tagasi tulnud. Hakkas nüüd normaalselt sööma, mängib ja tatsab ringi. Ptuiptui

Aeg pessu end seada, vara tõusta ja siis arstile minna. Loodan, et öö tuleb rahulik ja ma ise hommikul tervena ärkan😁

Mingi filter on teinud mu näo totaalseks “kirvenäoks”. Aasta 2018.. Nüüd mõtlen, et kas peaks uuesti punaseks värvima oma juuksed🤭

Üht, teist

Esmaspäev, 31.august 09:01

Hommiku 7st üleval. Mõtlesin, et lasen pliksil veel tunnike magada. Kui ärkas, siis oli aeg tema partide, lammaste ja titadega mängima hakata. Nüüd ei saa enam “nutikas” olla. Suutsime kogemata tahvli ekraani töövõimetuks teha. Ehk oligi nii parem.

Ma ei ütleks, et nüüd ilma selleta üldse ei saaks. Ta ikka mängib päris asjadega ka, aga see on ainus viis.. Kui ma olen temaga kahekesi kodus ja mul oleks nüüd vaja koristada, tahan oma saate ära vaadata, nõusid pesta või ise pessu minna. Noh jah, ei õigusta end.. Tegelikult see on üldse vale, et nii väike laps saab juba nutiekraani vahtida. AGA kui palju on neid lapsi, kes seda tänapäeval teha ei saa? Veel ehk on, aga mida aeg edasi, seda hullemaks see nutiajastu paraku läheb. Ega ma ise ka parem pole. :)) Nö kõik mu hobid jäävad ka telefoni, majandan enamasti sellega. Vahetpole, kas on see pildistamine, kirjutamine.. Ikka telefon! 🤔😀

Hahaa kui te näete esimesena postitust “õudne on ju”, siis seda seepärast, et ma sirvisin oma postitusi. Tahtsin paar mustandit ära kustutada, aga mõtlematult hakkasin üleslaetud postitust deletima. Taastasin selle ja seepärast on see nüüd “viimati” postitatud. Aga no võite uuesti lugeda kui soovi😂

Teisipäev, 1.september 12:20

Ilusat kooliaastat!

Istun siin ja mõtlen, et kas tõesti suvi ongi juba läbi?

Samas ega ma seda suve õieti nautida saanudki. Poleks haigus segama hakanud, siis ehk oleks jõudnud palju ära teha. Ma ei käinud see suvi isegi kuskil ujumas. Üks asi see, et ma olen viimase pooleteist aastaga muutunud külmavareseks ja teiseks “issand ma ei ole nii vormis, et ma need bikiinid endale selga tõmbaks”. Millised mured. Mida aeg edasi, seda rohkem suva mul on?! Pole enam vaja ja seda aega, et mõelda, kuidas teistele meeldida. Kõigepealt peab õppima iseennast armastama. Jap.

Täna alles teisipäev, ma ei jõua reedet ära oodata!! Ma tean, et selleks ajaks on mul kõik asjad kokku pakitud. 😀 Igakord kui ma oma asju pakkima hakkan, siis tuleb selline ahastus.. Tahaks nutta.. Nii kahju on jälle ära minna. See minupuhul tavaline, sest ma olen viimaste aastatega üli emotsionaalseks muutunud. 😀

Tulevad uued ja vägevamad seigad 🤭😉

Kolmapäev, 2.september 14:56

Heh tegin kanasuppi, lihtne ja marumaitsev. Tüdruk ärkas lõunaunest üles, mõtlesin ta siis lauataha koheselt ka sööma panna. Sööb ilusti va kana. Ma ei tea, mis tal viimaselajal liha vastu on🤷‍♀️ Sülitab liha suust välja. Aga pane sinki või vorsti sööma, siis läheb alla küll.

Neljapäev, 3.september 09:40

Keegi ärkas täna kohe EXTRA paha tujuga üles. Mitte mina, aga Emili küll🤷‍♀️ hah homme läheb kolimiseks, ei jõua ära oodata. Mulle esiteks ei meeldi see kolimine absull, aga saaks selles nüüd kaelast ära ja end sisse seada.

Pühapäev, 6.september 08:59

Väga mõnsa ärgata uues kodus! 😃

Eeldasin, et saame ühe päevaga oma asjad veetud.. Ei. 2 päeva kolimist. Nüüd lõpuks on see tehtud. Ma loodan, et mulle sobib kõik ja jään nüüd edaspidiselt siia kohapeale. Samas oli ka Tapal üürikast kurb lahkuda, sest vaikselt harjusin ka seal juba ära. Täna pean veel võtmed ära andma ja vsjooo. Loodame, et siis kõik hakkab mingitpidi paremuse poole liikuma.

Homme võtan tüdrukuga miskit toredat põaani, muidugi kui ilma on. Võibolla, et läheks pildistama ja lihtsalt jalutama. Ma pean vaimu valmis panema ka teisipäevaks.. Ei tasu üle mõtlema hakata.. Saab õigel ajal hambad korda. Emilile peaks ka tegelikult hambaarsti tutvustama, lihtsalt kontrolliks. Edaspidiselt kunagi lihtsam. Teadmatus tekitabki hirmu ja ma loodan, et kui ma sealt hambaarstilt naasen, siis ma naeran enda üle🤭 “No mida ma kartsin”.

Poleks kolimine nii pikaks ja tüütuks veninud, siis oleksin postituse sisukamaks teinud ja juba varem üleslaadinud. Rohkem kolida ei soovi. 🥴 Pea laiali otsas, rända ringi ja mõtle, mida jälle vaja on… Kohutav. Ma loodan, et saan Emili ehk järgmine aasta lasteaeda.. Praegu las chillib emmega kodus veel ☺️

Õudne on ju

25.juuni 12:13

Emilile tuli täna jälle “onu” külla. Ma reaalselt ei julge varsti enam tüdrukuga kahekesti kodus olla😀

Meil viimasel ajal toimub üldse siin kodus veidraid asju.. Näiteks eile.. Puhkusin Emilile paar õhupalli “pooltäis”. Talle meeldib väga neid loopida, seega ma ei pea muretsema, et nendega miskit puruks visata võiks. Aga ükspäev läks üks õhupall õhtul lambist puruks.. Eile õhtul tüdrukut magama pannes käis ka korralik pauk😀 Mees jooksis isegi magamistuppa küsima, mis toimub. Ma muidugi üritan end lohutada, et Pepco kvaliteet.. Mismuud ikka😀

Praegusel ajal magab Emili minu kõrval ja mees diivanil. Meil magamistoas telekat pole ja Aron muudmoodi und ei saa😀 Niisiis üks öö ärkasin ma korduvalt üles sellepeale, et Emili mänguasi hakkas lambist mängima ja vait ei jäänud..patareid välja, mismuud ikka teha.

Telekas vahetab meil ise kanaleid.. Ee misvärk on? 😀 Nüüd tänaseks on pult ka kuskil meil kadunud.. Õnneks on telefonis “nutikas pult” olemas😀

Nüüd täna mingi pool tundi tagasi.. Rääkisin isaga telefonis ja Emili jooksis suure hurraaga minu juurde, näidates jälle esiku poole “Onu tuli!”. Ütlesin oma isalegi, et ei tea mis siin toimub.. Aga ma kardan ise juba😂 Küsisin tüdrukult, et “Mis onu teeb?”.. Vastuseks sain, et onu pidavat mämmima. Okei.. Hea onu, kes vähemalt oma söömisest jälgi maha ei jäta.

Üksõhtu rääkis sõbranna, et tiktokis on filter nimega “Reality ripple”. Ma siis proovisin sellega… Mis asi mu kõrval olema oleks pidanud? Mõni padi..

Ei midagi müstilist

Ma ütlen niipalju.. Nii kaua kui keegi füüsiliselt meile liiga ei tee ja asjad omal kohal on.. Niikaua võib see “tädi” ja “onu” meil külas käia😆

Aga ma kardan ikkagi😀

Eile õhtul avastasime välistrepikojast sõbra, tal oli muidugi paar sõpra veel..

Kui ma avastan sellise tegelase toast, siis ma pean välja kolima😀 Mul on foobia.. Pildi lasin ka mehel teha sp. See tegelane on mu lapse rusikasuurune.. 😬

Natuke juttu

28.august 22:29

Tagasi.

Isiklikel põhjustel sulgesin vahepeal lehe, kuid ei midagi erilist.

Paar rida hetkel kirja panna on vist ok. Olgugi, et oleks aeg magama minna. Aga…

Viimased 2 ööd olen ma ärganud täpselt samal kellaajal üles 04:03. Ma ei tea, kas see on mingi numbritemaagia või lihtsalt kokkusattumus.

Asja teeb kummaliseks see, et ka Emili samal hetkel minuga üles ärkab. Tõuseb istukile, lehvitab justkui kellegile ja seejärel viskab uuesti pikali. Natuke creepy ma ütleks..

Üks valge liblikas eksles ka mu magamistoa aknale. Nii 5 õhtut järjest.. Alguses arvasin, et on tuppa pääsenud, kuid ei ikka väljapool akent ta seal ilutses. Nüüd pole näinud rohkem.. Sellel pidavat ka oma tähendus olema. Lugusid on nii palju erinevaid, et raske midagi tõeks pidada. On mis on ja tuleb see, mis tulema peab.

Enam ei pea vähemalt sellist hirmu tundma kui see “onu” meil siin käis. See uksest välja saatmine vist toimis.. Ma loodan.

****

Minu mured ka ei lõppe.

Viimasest ravist on mul nüüd 3 kuud möödas. See tähendab, et sama palju pean veel vastu pidama.

Eile ärgates ei tundnud ma end kuigi hästi. Väsimus oli nii suur peal ja ei jõudnud mitte midagi väga teha. Isegi niisama toolil istumine oli kurnav. Aabbbsurd ne. Ma täna hommikul panin tähele, et pean taas prillid ninale viskama.. Nägemine halveneb. Ja no ma ei imesta kui kuu ajapärast ma jälle haiglas istun. Muidugi loodan, et läheb pisut paremaks ja äkki see on lihtsalt tingitud mu meeletust stressamisest.

Mõnikord tahaks südamelt ära rääkida, mis mind vaevab.. Aga ei saa. Hirm on tuleviku ees nii suur. Ei ole asi ainult tervisega seotud, aga kõik muu.. Mis minust selleks ajaks saanud on või kus ma omadega jõudnud olen kui tirts ühelpäeval lasteaeda/kooli läheb… Nvm ma üritan siis päev korraga.

8.septembril ma ületan end jälle vist. Mul pole kunagi hammastega probleemi olnud, pole ma kunagi ühtegi plommi pidanud saama. Kõik on alati titimiti. No jaa… Ei tea mismoodi, aga tarkusehambast järgmise hamba tüki “ära kaotada” suutsin. Ei tea, kuidasmoodi.. Nüüd ma pean hambaarstile minema ja kes kardab?! :)) mina, kes muu. Tegelikult ma ei oska mitte midagi muud peale selle tuimestus süsti karta. See, mis edasi järgneb.. Ma ei tohiks vist väga tunda ju midagi? 🙏😀 Äkki😂 Ma muidugi panin aja erakliinikusse, sealseid arste kiidetakse ja nende tehtud töid. Väga loodan, et ma traumat ei saa😁

Samas ma kartsin vereanalüüse, süste jne.. Sain üle lõpuks. Elan veel javärki 🙂

29.august 13:05

Halleluuja, me saame jälle kolida. Ehkki minu jaoks rahulikumasse kohta. Kes teab, see teab. Ma ütlen ausalt, et sellest kolimisest on mul suht sitasiiber. Millalgi tuleb ju mingi lahendus leida, ehk nüüd ja jäädavalt.

29.august 17:54

See halb olemine hakkab vist mööduma. Tänaseks on olemine parem. Noh jah.. Mul on tegelikult nagunii igapäev erinev. Esiteks kas mul on reaalselt halb olla või ma olen lihtsalt pahas tujus😀 Mõnikord on raske endalgi aru saada, mis toimub. Imetlen neid inimesi, kes mu kõrval on suutnud veel vastu pidada. Minu jonn on ka tingitud reaalselt tõsisematest asjadest. Kuule cmon kui ma pean viimased 3-4 aastat igapäevaselt pead valutama, et millal ma päriselt kodu saan, siis ühelhetkel oledki murdumisäärel. Olgugi, et ma ei ela lapse peal kunagi oma paha tuju välja, tema pole ju milleski süüdi. Aga noh..jah vahetpole, põhimõttega ei hakka siin otseselt kedagi nimepidi süüdistama. Pealegi oma valikud olen ma siiski ise teinud, nüüd tuleb edasi minna.

30.august 09:51

Ma eeldan, et edaspidiselt on mul ehkki mugavam kirjutada nädala kokkuvõte, mis toimunud on ja värki. Mõnel lugejal on jonn sellega, et ma kirjutan, aga need olevat liiga lühikesed. 😀 Ma ei olegi eriti pika jutuga😀 Okei.. Oleneb teemast muidugi, aga ja.. Kes loeb, siis võib tšekkida nädalalõppudel, kas olen miskit siia üles postitanud.

Ma arvan, et edaspidiselt ma seda jagan ainult fbs/insta storydes. Kes loeb see loeb.. Mina ei palu kedagi. Mul piisab sellest, et ma saan end tühjaks rääkida.. Rääkida?!.. Kirjutada, vahet pole💁‍♀️

Paar pilti ka

Käisime minu vanaema, Emili vanavanaema sünnipäeval. Kahjuks mingilhetkel Emili arvas, et oleks vahva jonnima hakata.. Ega kaua olla saanudki, koju jõudes kiiresti magama..Kuid mul oli väga tore kõiki näha, kellega paraku igapäevaselt/kuiselt kokku ei satu 😉😀
❤️

Telefon kutu varsti

11.juuli 20:00

“Eile jäid sa jaa suht kiiresti õhtul magama” – ütles mees. Nja ma muidugi kohe küsides, et kus tema teab millal ma magama jäin.. Ise vahtis teises toas üldse. Vastuseks sain “Sa ei tulnud nägu vingus ütlema, et ma krõpsu krõbistades söön” 😂😂 aa siis.

Väga häirib tegelikult see jaa..

Kas see on mul vanusega tulnud, et mind iga väiksemgi heli enne magama jäämist häirib?🙄 Mõned aastad tagasi mind ei seganud absoluutselt miski. Ma võisin magama jääda ka siis kui muusika volüüm saja peal oli. Nüüd ma ärkan iga pisema asja peale üles. Eks mul harjumus öösiti tõusta isegi sellepeale kui Emili läbiune köhatab. Igaksjuhuks ikka.

Ma ei saagi varsti enam kirjutada blogi.. Mu telefon annab saba vaikselt. 2 aastat vastupidanud. Aku peaks ju ok olema. Laeb kiirelt täis, aga sama kiiresti saab ka tühjaks. Teiseks kui ma miskit kirjutan, siis ma ootan neid tähti järgi.. Lääg. Huawei p20 pro.. Ja kuulsin, et ainult minul nüüd pole selle teloga probleemi. Tuttavatel kellel sama telo, sarnane probleem. No ja läpparit mul ka hetkel pole. Ma ei kujuta ette, mis telefoni ma omale järgmiseks isegi soetama peaks.

Iphone?- Ei kisu niiväga. Üks on elujooksul olnud, SE. Ma olin rahul jaa sellega, aga siis oli vaja järsku uut, sest p20 pro reklaam oli hea.

Huawei p30/p40?- Pigem p40, aga varsti tuleb ka p50😂 Tegelikult kui aus olla, siis ma ei osta mittte kunagi enam 800-1000€ telefoni. Mul ei püsi asjad kuigi tervelt käes ja ma ei raatsi koguaeg remonti ka viia. Kindlustus p20 prol on olemas, aga eelminekord maksin ikka kaamera, klaasi,tagumise paneeli vahetuse eest 100€. Muidu oleks üle 400€ läinud see remont.

Xiaomi- Kuuldavasti “hiina pask”. Äkki on kellelgi kogemusi? 😄

Samsung? – Eitaha, plahvatavad. 😂

Ja rohkem sellist “tahetavat” mobla ma ei teagi nimetada. 😀

Aamm.. Lõpetades selle “paranormaalse” “ebanormaalse” teemaga.. Mu telo läks rikki just praegusesse üürika kolides. 😂😂🤦‍♀️

Aga kellel kogemusi mingi teloga neist kolmest ja mida soovitate? Mu kriteeriumiteks on muidugi see, et OLGU KAAMERA HEA😆

Sünna ja “onu”.

10.juuli 11:43

Mis siis ka vahepeal hääd toimunud on?

Näiteks ma sain 5.juulil 22😁 Jaaaa nii “vana”. Tähistasin omadeseltsis 4ndal. See istumine läks ka suht aiataha. Esiteks ilm oli nagu oli.. Vihma sadas, külm ja niiske. Olgugi, et me saime katuseall istuda ja juttu vesta, süüa/juua ka. Ma olen hüübertänulik, kes tulid. Pisarakiskujaks oli mu üks sõbrannadest, kes ajahätta jäädes väga vahva kingi mulle tõi. Kaunistas ühe lemmari shampuse piltide ja kirjadega ära. Ülinunnu. Hehe ja no ma ei ole muidu nii emotsionaalne.. Seekord lasin pisarad valla. Aitähaitäh! 😀 Suurim kink oli see, kes tulla said (kes ka üllatas😄) ja õhtu meeldivaks tegid. 😉

Nüüd tuleb hakata uut plaani paika panema, sest Emili saab ju 25ndal 2 aastaseks. Ulme. Ma olen juba 2 aastat ema olnud😆 Alles oli ta mul nii pisi.. 🙏

Alguses vaatasin, et teiste titad kasvavad kuidagi kiiremini.. Võtan sõnad tagasi. Mu laps kasvab ka liiga kiiresti.. 🙄
Pizzzahunt

Õnneks nüüd viimased 2 päeva pole see “onu” meil külas käinud. Ma ei tahagi uskuda, et see mingi “onu” oli, aga ma saatsin ta uksest nö välja.. Ma tõesti lõin juba nii põnnama, sest meil lendas lampi lutipudelgi lauapealt maha. 😀 Lase elada palun😃 Ma oskan enda jaoks ka asju hirmutavalt ette kujutada.. Poleks Emili käinud mulle ütlemas või näitamas, et “onu tuli”. Ausalt, siis mul oleks väga ükskõik olnud sellest,kas ta nüüd istubki siin või mitte.

Ma tegin selle “tempkaameraga” video toolist, kus Emili väitis enneseda, et “onu” istub seal.. Istub jah😀 punane laik, ei midagi muud😆

Ma isegi kirjutasin vaimud, selgeltnägijate jms gruppi oma murega. Jeekim, sealseid kommentaare oli palju hirmutavam lugeda. Ma sisimas lootsin, et keegi ütleb mulle, et ma kuskile arstile pöörduks, sest neid ei ole olemas😆

Muidugi loeb ka see, et kui laps hakkab rääkima, et onu tuli.. Siis ma ei tohiks vist hakata küsima “mis onu teeb, milline ta välja näeb?”. Äkki Emili võtab asja mänguliselt ja ei olegi kedagi? Samas miks asjad ise kohti vahetavad või maha kukuvad? 😀

Ehh.. Mu jutt on küll pisut poolik, aga ma juba sellest kirjutades suudsin enda kujutlusvõime tööle panna. Seega ma siis nüüd lähen vaatan, mis teises toas toimub.. Vb naabrid kolistasid🤣 ilmselt. Emili jäi ka magama ja no.. Mida nalja😀

Minu elu edetabelid

3.juuli 10:54

Sain pisut inspiratsiooni teistelt blogijatelt. Niisiis on paljud koostanud oma elu edetabelid. Miks mitte ka ise seda teha, kunagi hiljem huvitav endalgi lugeda.

Asjad, mida ma südamest vihkan ja ei salli:

1. Putukad! Jaaa ma jälestan neid. Minu jaoks pole mitte ükski satikas nunnu. Alustagem sääskedest, kirpudest ja lõpetades lepatriinu või liblikaga. Fuh. 😀

2. Kui inimene ei suuda ära otsustada, mida/keda ta tegelikult tahab. Saan tuua näite elust-enesest kui üks neiu armastas ühte, aga tahtis hoopis teist. Kas nii saab? Põhjenduseks, et ühel on rohkem raha aga teist lihtsalt armastab 🤷‍♀️ Otsusta ära!

3. Kahepalgelisus. Eks enamik meist on olnud “kahepalgelised”, kuid seda erinevalt. Mind häirib see kui on sõbranna, kes sinust nii räigelt s*tta ajab, kuid samas sulle näitab end hoopis sellisest küljest, et paremat sõbrannat tahta ei oskakski. 🙏

4. Krõpsud. Ma vihkan neid. Ma ise neid ei armasta, aga mu mees sööb neid igalvõimalusel. Eriti närvi ajab mind see kui ta õhtu enne magamaminekut läpparis istub ja krõpsu närib… Palun ära söö krõbistades🤷‍♀️🙏

5. Egoistlikud inimesed. Need, kes peavad ennast maailmanabaks ja oma arvamust teistele peale suruvad.

Asjad, millest mul pole veel saanud küllalt (ja ei saa ka):

1. Külm kohvi. 😀 Ma armastan külma kohvi nii väga. Igakord kui keegi mulle kohvi valmistab, siis ma lasen sellel laagerdada mingi esimesed pool tundi kui mitte rohkem😂 Veelparem, kes teab, et ma külma kohvi armastan.. Viskab paar jääkuubikut sisse ja “anna minna”. Praegusel ajal lürbin ma hommikuti “Dynamit Frappe kohvijook”. Küll on hea.

2. Blogi/kirjutamine. Jah, ma ei kirjuta igapäevaselt, kuid ma olen sellega tegelenud aastaid. Mul on mitmeid täiskirjutatud vihikuid vanemate juures ühes kastis, kus ma siis “ennast väljaelasin”. Sealsed jutud on muidugi kohased 10-aastastele😀

3. “Kättemaksukontor”. Ma olen kõiki osasid 10x vaadanud.. See on nii haigelt põnev igakord. 😂 “Kelli kasva suureks”.

Asjad, mida olen teinud õigesti ja asjad, mida kahetsen:

Õigesti tehtud asjad:

Kahjuks on minu otsused mind rohkem kannatama pannud. Võibolla oligi vaja saada need “õppetunnid”. Kuid jah..

Noorelt emaks saamine oli üks õigemaid otsuseid, mis teha sain. Seda just minu haiguse pärast. Kui mul oleks enne lapseootele jäämist see haigus avastatud, siis ega ma ei oleks julenud mõelda isegi sellele, et laps saada. Praegu ma olen tänulik, et “ma olen ka iivet tõstnud”. Järgmine punkt tuleb ~16-17 aasta pärast, sest siis saan öelda, et “ma kasvatasin ta suureks vapraks ja ilusaks tüdrukuks”. 😁

Teiseks vahepealne lahkuminek lapse isaga. Jah, me oleme praeguseks jälle koos, kuid seda ilmselt oligi vaja. See lahusolek tegi mind tugevamaks, et ma ei ole ise enam nii allaandlik. Ilmselt pani see ka teisepoole teistmoodi mõtlema, kuidas õigem käituda oleks.

Asjad, mida ma kahetsen:

Mu elus olid inimesed, kellega suhtlus on katkenud. Ma süüdistan ennast, aga samas mingihetk paneb mõtlema “Äkki nii oligi õigem..”. Ma olen sedatüüpi, et kui mul on suured mured või probleemid, siis ma sulgun endasse. Tihti hoiangi eemale ja siis ega ma ju ei räägi ka väga, mis toimub.. Mõeldakse, et ma ei taha enam suhelda vms.. Ei, lihtsalt ma ei taha teistepeal välja elada, mida ma tegelikult tunnen. Inimesed, kes on mind üritanud mõista.. Nad on endiselt mu kõrval 🙂

Elu parimad sünnipäevakingitused:

Aastal 2005 5.juuli. Ma sain siis 7-aastaseks. Onu kinkis mulle esimese kodulooma, selleks oli viirpapagoi. See sama suvi peale onu surma jäi mulle temast veel 7 aastaks elav mälestus. Papagoi oli mulle nii armas ja kallis.. Tähendas palju ja sellist sünnipäevakinki ei ületa miski.

******

Ma leidsin eile pildi endast kui olin Emili vanune.. Kõik, kes on arvanud, et Emili on issitütar.. Kas ikka on?😂

Nüüd pühapäeval saan ma juba 22😌 Kas palun saaks aega peatada? Muidugi tegelt ei tohi seda “kõvahäälega” paluda, sest juhtuda võib kõike. Öeldakse, et 5 päeva enne/pärast sünnipäeva pidavat “kaitseingel” nö puhkama. Ptuiptui.