tule taevas appi..

20. Detsember

21:11

Ma alustasin seda kirjutamist tunnike tagasi. Mõtteid oli nii palju. Kõik panin kirja ja.. Mis juhtus? Kõik kustus mul ära💁🏻‍♀️🤦🏻‍♀️ Proovin uuesti siis aga piirdun siis ainult ühe teemaga..

Täna oli mul üle pika aja tegus päev. Emili sai omale uue voodi ja siis seeaeg kui tema lasteaias oli, mina koristasin. Tõstsin päris paljud asjad siin kodus ringi..*tekitasin Emilile jälle koju jõudes küsimuse “Mida sa jälle teinud oled?”.* Liiga pikalt tegevusetult istunud vist 💁🏻‍♀️ Mingi hetk ma läksin pliksile lasteaeda järgi. Oeh Lihtsalt uskumatu mis ta mul tegema hakkas. Niisiis viisime ühel hommikul jõuluvana kujukese lasteaeda. Neil on seal üks jõuluteemaliste mänguasjade näitus. Kodus ma küsisin korduvalt, et kas on kindel, et nõustub viima lasteaeda just selle mänguasja. “Jaa jaa“. See jõuluvana sai nüüd seal paar päeva olla, sest täna pidime selle koju kaasa võtma. Oleks siis ilusti palunud mul see lasteaiast kaasa võtta. Ei! Ta otsustas lasteaia välisukse juures jalanõusid jalga pannes karjuma hakata.. Kes teab see teab.. Aga see pole lihtsalt karjumine, vaid kisa. Selline kisa mis mind on mõnikord siin kodus lausa nutmagi ajanud. Arvasin, et ta julgeb oma emotsioone selliselt vb välja näidata ainult siin koduseinte vahel. Eksisin. Nüüd ta võib mõnikord täiesti suvalisel hetkel kui talle midagi ei meeldi, täiest kõrist karjuma hakata. “Oled lasknud endale pähe istuda”. Kas just seda? – Ma pole temaga üldse nii leebe. St nt ta ei saa kõike mida ta tahab. Ma pigem olen kannatanud seda kisa, aga jah.. On ka hetki mil ma lihtsalt murdun.. Selliselt, et ma hakkan ise nutma. Ei oska kuskile pöörduda ka. Lohutan end sedaviisi, “küll saab vanemaks ja läheb kergemaks”. 😆 Kui läheb..

Nii palju kisa selle laual seisva jõuluvanakese pärast..

Ja palun öelge, et 3- aastased võivadki selliselt mõnikord käituda… 😃 Ja et ma ei peaks veel muretsema sellepärast.