Mõnikord unistused täituvad

Pühapäev, 30. oktoober

15:28

Ilmselt nüüd hakkabki rohkem aega olema ainult pühapäeviti. Homme jälle linna tööle ja laps jääb emaga. Sügis – see “imeline” aeg ja haigused kipuvad ligi tulema. Lihtsalt tuleb jälle üks raske nädal. Täna hommikul juba paar korda aevastasin ja mõtlesin, et päriselt kas nüüd jään mina ka tõbiseks. Seda jama nüüd küll vaja pole. Raviarstile pean ka kirjutama, aga olen seda siin korduvalt edasi lükanud, sest pole ju põhjust.. midagi nagu väga ei vaeva.. mõni väiksem SM ägenemine, mis on täiesti talutav. 😀 Selline asi võib mõnikord üleöö muutuda.. Päris raske on kodukontoris töötada kui laps on haige. Homme saab rahulikult kontoris olla ja oma asju ajada.

Emili praegu istub mu kõrval ja sama aeg kui ma kirjutan, siis ta küsib minu käest: “Emme miks su nina nii suur on ja mul väike? Sa tead, et sul on kortsud silmade juures? Emme ka sa tead??”- Ma üritan keskenduda..aga naerma ajab.. ookei 😀

Läks eemale ja saan edasi trükkida.

Siin viimaselajal kes ei tea, siis on küsitud kuhu on kadunud lapse isa?

Sellest ma pikalt ei kavatse rääkida, kuid ehk saab nii mõnigi paari lausega juba aru mida ma öelda tahan.

“Poisid jäävad poisteks ja tema ongi alles poisike”

Mul on lapsega kahekesi elades elu palju stabiilsem.

“Kui unistused teoks saavad?!”

Selle kõigega seoses meenub mulle see, et mu elus on juhtunud palju selliseid asju millest unistasin kui noorem olin. “Ma tahaksin elada kunagi kuskil hubases korteris. Mul võiks olla tütar ja ma kasvatan teda üksi..” – Miks ma kunagi sellist asja soovisin, ma ei kujuta ettegi. Tänaseks ma elangi koos oma tütrega, kuid ilma isata. Kurb ma ei ole, et lapsega kahekesti olen.. Hinges on kindlasti pettumust, mida ma ka teatud inimeste suhtes varjanud ega tagasi hoidnud pole. Üldse kui ma hakkan mõtlema sellele, et mul ka SM diagnoos on.. kui ma oleksin sellest diagnoosist varem teadnud, siis ei oleks minu elus seda, mis mulle elus kõige rohkem rõõmu toob… minu tütart 🙂

Emotsionaalselt on olnud mulle viimased 3-4 aastat väga rasked. Mõni õhtu kui tahan hakata magama heitma, siis lihtsalt need hetked kuidas mul kõik probleemid ja mured algasid, jooksevad mu silme eest läbi. Hakkan ennast vahel lausa parastama, sest kui palju asju oleks olnud olemata kui ma kedagi natukenegi oleksin rohkem kuulanud.. Aga EI, sest ma ju eeldasin, et ainult mina tean mis on minu jaoks õige. Jeeez ma sain oma õppetunnid kätte.

“Ma ei jõua mitut asja korraga teha”- tundub et jõuan ikka😄

“ Never give up “

Ei ole tänane pilt🙃

Juttu oma kaameratest

21. Detsember

15:01

Oi kui “mõnus” oli hommikul kell 07:00 ärgata nohuga. Ja nagu ikka oli mul vaja siis enne jõule haigeks jääda. Emili jätsin ka koju, sest ma ei jaksanud toast välja minna. Mul on tegelikult siiani rets väsimus peal. Otsustasin siis enda jaoks põneva teema käsile võtta ja siin sellest pisut kirjutada.

Fotograafia– millised kaamerad.

Kui ma nüüd ei valeta, siis see võis aastal 2005 olla kui sain esimest korda kaameraga pilti teha. Nii põnev oli! Muidugi see ei olnud meie endi kaamera, vaid see sai laenatud minu 1.klassi aktuse jaoks. Mõni aasta hiljem ostis ema meile koju päris oma fotoka. Praegu ma isegi peast ei mäleta mis marki ta oli.. Sony äkki. Googeldades ma ei suutnud leida samasugust pilti sellest. Agaaa taoline

Ja sellisega sai hullult palju pilte tehtud. Täpselt nii kaua kui ma suutsin selle klassiekskursioonil jõkke kukutada. 💁🏻‍♀️😀

Teise kaamera ma sain aastal 2011(?). Olympus. Te ei kujuta ette ka kui õnnelik ma olin. Jaa oii kui palju pilte ma sellega see aeg tehtud sain. 😃 Muidugi mulle meeldis ennast pildistada. Meil oli üks ehitusjärgus korter kus ma ennast pildistamas käisin. Seal oli lumivalge sein ja see oli mulle idekas. Haha ja isa oli sinna jätnud ühe LED töövalgusti statiiviga, mida ma sain lisavalgustina kasutada. 😄

Kaamera mis on endiselt minuga ja siiani töötab!😄

Kolmandaks võitsin ma oksjoniga (2013a) peegelkaamera Nikon D40 ✌️ Ja ma käisin sellega veel see suvigi pildistamas 😄 Minu silmis olid tolhetkel ka sellega tehtud pildid head….kuniks ma omale uue kaamera soetasin😆

Ja siin on siis mu allesjäänud kaamerad. 😄 Minult on küsitud, et miks ma neid hoian ja maha ei müü!? Eiiii müü. Kui siis ühelhetkel selle mis mul praegu on (Canon 80D). Aga need vanemad kaamerad ma hoian alles, sest mul on nendega nii palju mälestusi 😄✌️ *pidage lolliks kui tahate*

Nüüd ilmselt ka järgmine kaamera saab Canon olema. 😃

Ma lisan siis mõned pildid ka mis ma tehtud saanud olen nende kaameratega 😄

Kui mälu mind alt ei vea, siis see peaks olema Olympusega tehtud😄
See suvi 2021! Nikon d40 😁

Nüüd väike gallerii minu viimastest töödest (Canon 80D)

Muidugi ma loodan, et kõik see mis ma seoses fotograafiaga teen.. kannaks ühelpäeval vilja. Unistanud olen ma juba ammu sellest, et kui mul on kõik vajalik selleks olemas…oh äkki ma olen 10 aasta pärast juba veel pädevam..julgeksin öelda, et olen asjatundja sellel alal. Koolitada vb ka teisi😆 Unistama peab…ma tean✌️ Eks ole näha kaugele ma jõuan kunagi tulevikus😁