Mõtted

  1. mai

18:01

Issand ma ei tea enam mida teha. Ma olen nii väsinud ja ma ei jõua mitte midagi enam teha. Nüüd olen 2 päeva järjest võtnud rohtu õhtuti. Jaa okei.. ma jään üsna ruttu õhtul magama kui pikali lähen ja uni on päris hea, aga ma ärkasin juba teist ööd sama kell üles. Kell 1. öö 02:54 ja 2. 02:58- kõik ärkamisajad on mul kirjas. 😀 Mingi nelja minutiline vahe. Esimene öö kui ärkasin, siis tõusin püsti, et minna vett jooma. Mul oli reaalselt selline tunne nagu oleks sõnaotsesmõttes juua täis 😀 Ma kõndisin kööki ja tagasi voodisse nii, et pidin seinale toetuma. Ja muidugi ma juba pidasin plaani, et kui hommikul on sama seis, siis ilmselt olen haigla poole teel. Multiplexi ägenemisperioodil olen sama asja juba pidanud tundma ja selline asi ei kannata enam ootamist. Viimasest korrast piisas. Õnneks hommikul oli pisut selgem olla ja ma ei uimanud nii enam ringi. Nüüd need 2 viimast hommikut on mul olnudki sellised, et joon kohvi, teen toidu valmis ja siis lähen jälle magama.. sest ma ei jaksa olla. Homsest pean tööle hakkama ja ma südamest loodan, et ma suudan päeva üle elada. Mul on veel vaja 12. maini vastu pidada (sm ravi), sest peale seda olen jälle nagu uuesti sündinud 😀

Ilmad on ju ka nii muutlikud. Homsest pidi lörtsi hakkama alla sadama.. eh ma ei oska enam ennast ega last riidesse panna. 😀 Vahepeal on väljas nii soe ja siis jälle niiske ja rõve.

Fotokooli lõputöödega ka tegelema hakkama. Pilte on mul tegelikult palju, mida saaks töödeks kasutada, aga.. mh 😀 Ma tahaks nagu täiesti nullist jälle alustada, sest nüüd ma märkan aina rohkem oma piltides vigu 😀 Tahaks alati paremini osata või teha. Nii palju olen saanud nüüd juurde õppida asju, et oleks hea kui saaksin ka seda uut teadmist või oskust ära kasutada. Mul ei ole enam väga palju aega jäänud tööde esitamiseks, aga loodan, et nädalavahetused saan kuidagi edaspidiselt ära sisustatud (pildistamisele). Nädala sees enam aega pole 😦

Emili tahtis, et ma temast ühe pildi teeksin😃 poosetada ta juba oskab päris hästi❤️

Nüüd mind on tegelikult ka videograafia huvitama hakanud 😀 Üleüldse ma olen terve elu tahtnud nii mitme asjaga tegeleda, aga ma lihtsalt ei oska. Ma ei ole suuteline lõpuks seda kõike ajaliselt planeerima ja seda kõike korraga õppima. Mulle meeldib tegeleda muusikaga (mõned aastad tagasi, üksi ja igapäevaselt), nüüd ma lihtsalt olen kaotanud enesekindluse, et sellega edasi tegeleda. Fotograafia, millega praegu tegelen ja mida õpin. 😀 Oh ei tea, mida ma 10 aasta pärast teen.. kes minust saanud on 😀

13 tundi und ja elekter

Laupäev, 16. Jaanuar

10:56

Oi milline hommik..

Ma olen oma unerežiimi ikka totaalselt pekki keeranud. Eilse ööpäevaga magasin 13 tundi järjest 00:15-13:20.. Täna öösel olin korduvalt ärkvel. Ehmatasin üles. 😀 Ei tea mis mul viimaselajal on..

Homme pean arstile minema ja mõtlesin Emili kaasa võtta, et lasta ka teda üle vaadata. Mul on mingisugused hirmud tekkinud temaga. Võibolla ma mõtlen üle, aga.. Ma räägin sellest siis kui ma olen vastuse oma küsimustele saanud. Mul on kombeks alati ära sõnuda ja ma parem hoian praegu enda teada. Võibolla see on lihtsalt minu hirm ja ülemõtlemine, sest tervisega seonduvad hirmud tekkisid mul peale enda diagnoosi.. Küsides mõnikord endalt “Mis järgmiseks?”.

Ja ma olen külma saanud..

Ma ei mäleta millal viimati nii haige olin kui nüüd viimased nädalaega. Ei hakanud isegi Emilit lasteaeda enam saatma. Praegusel ajal seostatakse iga väikest külmetust covidiga. Olgem ausad, et ega ma ju ei tea.. Ma olen ennast kodus ainult testinud ja siiani on need negatiivsed olnud 😀 Maitsemeel oli mul üle nädala kadunud, praeguseks juba tagasi. Palavik oli esimesel õhtul kui tundsin ennast juba päris kehvasti 38.5. Kuiv köha on praegugi, ainult et rinnus on valus kui köhin. Nohu ei ole, aga kõrvad olid nii lukus, arvasin, et jään kurdiks. Nüüd sain apteegist rohtu ja veidike paremaks läinud. Et kellegile üllatusena ei tuleks, mispärast ma nii kadunud viimaselajal olen.. Ma olen kodus ja lesin diivanil jõuetult enamusaja. Hetkel ma jah istun köögis ja kirjutan, aga õhtuks olen jälle suht läbi.

ElEKTER.. Väga aktuaalne teema praegusel ajal.

Ma saatsin energiakulude hüvitamine taotluse ära. Eks siis ole näha palju ja kas üldse midagi tagasi saan. Ma eelmises postituses ütlesin, et ma ei suuda elektrit kokku hoida.. Aga nüüd olen lausa sunnitud seda tegema. See kui mul tuli eelmine kuu arve 152€ siis nüüdseks on see summa kahekordistunud. Kui nii edasi jätkub siis….kolin vanemate juurde tagasi 😀 Ma ei tahtnud uskuda, et see asi nii hulluks läheb. Ma võrdlen ja vaatan EestiEnergia äpis oma kulutatud elektrit. Nii ja kuidas on võimalik selline asi.. ebareaalne, et ma elektrit nii palju kulutanud olen..

788 kWh- saan veel aru. Eelmine talv oli mul tarbimine detsembris max 800kWh. Kütan õhksoojuspumbaga. Kuid kuidas on reaalne 1 483,22kWh.. Mida ma siin kodus oleksin tegema pidanud, et tarbimine nii suur? 😀 Palun keegi targem seletage kas see ongi ok 😀