Tervis ja jõulud

Esmaspäev, 19. Detsember

Täitsa lõpp! Ma üleeile tegin plaanid valmis, et lapsel on täna ka jõulupidu ja ma saan ta ilusti sinna saata. Hea võimalus oleks olnud ka ise teda mammaga koos lasteaeda vaatama minna.. ei miskit. Emilil mingi nõme nohu kallal ja väike köha. Niigi juba teist nädalat istume kodus. Pühade aeg oleme kodus nagunii.. nüüd nädalalõpus hakkame emaga toite vaaritama. Üle mitme aasta teeb ema ise ka pasteeti lauale. 🤭 Parim! Kohe lapsepõlv meenub kui istusin köögis ja ootasin millal seda eriti värsket ja pisut isegi sooja pasteeti pehmele saiale määrida saab. Söö või lolliks😆 Lapsena ma ei söönud liha üldse.. nüüd täiskasvanuna ma ei kujutaks ettegi kui jõululaual puuduks ahjuliha, kartul ja kapsas.. no midaa.. miks ma lapsen küll selline pirtspe*se olin. Õnneks Emili armastab väga liha.. ta on üldse viimaselajal väga tubliks hakanud. Sööb nagu suur inimene😁Eriti meeldib Emilile õhtuti süüa koos vanaisaga. Ta on üldse vanaisa küljes kinni 😃 Võibolla seda seepärast, et otsib isalikku lähedust.. mida vanaisa ka talle pakub. Oeh.. 😊

Nüüd täna läksid vanemad “jõuluvana koosolekule” – iga aastane ettekääne kui vaja kingitusi minna ostma. 🤭 Kahjuks ei saanud ma ise selles osaleda, sest peame kodus end ravima. Vähemalt on mul endal ka põnev jõuluõhtul kinke koos lapsega avada, kui ei tea mis seal olla võib😁

Peale uut aastat on mul jälle palju rändamist. Jaanuaris ma lähen uut tattoood tegema ja siis hambaarstile. Ma hambaarsti kardan nii meeletult😂 Hirmul suured silmad, sest tatoka tegemist ma ju kartsin ka.. nüüd lähen jälle tegema😃 Veebruaris pean opile minema ja siis saab 1,5 kuud taastuda..

Aa ja siis Emili käib mulle pinda, et tema tahab omale kassipoega või kutsikat. Rääkisin talle, et nii kaua kui korteris elame, siis me loomi siia ei võta. Ükskord kui majja elama läheme siis muidugi tuleks koer võtta, kass ka.. “Kullake.. aga nemad ei jää ju nii väikeseks. Ühel päeval on see kutsikas ja kiisupoeg ka suur”- üritasin lapsele selgeks teha. Sellepeale vastas, et kui nad suureks kasvavad, siis tuleb uus kiisupoja ja kutsu võtta. “Eiii saa nii!🫣😁”.

Käisin eile õhtul väljas üksi jalutamas.. jube hea uni on igakord kui enne magamaminekut õues käin😃

Mul SM ägenemise tagajärjel jalad kanged ja see paneb mind juba hirmust rohkem liikuma.. varsti varsti saan ravi. Tuleb veel vastu pidada mõned päevad😊

Natuke head ja natuke halba

Neljapäev, 8. Detsember

14:02

Mmh pidin algselt esmaspäeval haiglasse minema, et oma uue raviga “tutvuda” aga nüüd lükkub see 2 päeva edasi. Lapsel on reedel (enne kirjutasin, et esmaspäev aga mina ja mu mälu eks..🤭🤦🏻‍♀️)jõulupidu lasteaias ja ma nüüd väga loodan, et saame sinna ka kohale minna.

Emilil jälle köha ja nohu.. pole minagi veel päris terveks saanud. Istusin siin vahepeal palavikus ja köha kimbutab siiamaani. Viimanekord kui lapsele lasteaeda järgi läksin, see oli eelmine esmaspäev.. vist. Igatahes siis ma läksin talle nii järgi, et pidin oma ema ka kaasa võtma. Mul kadus päevapeal hääl nii ära, et jubeee. Ei saanud üldse rääkida😂 Palusin oma emal, et kasvatajale ütleks, et laps ei lähe nüüd paar päeva lasteaeda. Muidugi jõudsin ma last nakatada.. ise vaikselt terveks saamas😃

Nüüd täna hommikul pusisin ühe avalduse kallal.. need seaduse jne on minu jaoks nii keerulised ja kohati pead murdvad. Endamisi korduvalt mõelnud, et miks ma pean seda tegema. Jutt käib isa poolsest elatise maksmisest. Kui inimene kohtuotsust ka ignoreerib, siis tuleb edasi jageleda. Muidugi ma ei teeks seda kui mul oleks endal piisavalt hea palgaga töökoht.. Riigi poolne toetus on ka naeruväärne, kuid parem ikka kui mitte midagi. Kui palju ma olen ka mõelnud sellele, et kui mul ei oleks nii toetavaid vanemaid, siis oleks ikka olukord päris pekkis. Või kui mul oleks rohkem kui üks laps ja teine vanem lihtsalt ei huvitu nende heaolust.. kuidas üldse suudab keegi olla nii ükskõikne.

Vähemalt on Emili väga õnnelik. Elu on hetkel stabiilsem kui enne. Mamma ja vanaisa on talle nii kallid ja kui suur on lapse rõõm kui kõik töölt õhtul koju jõuavad. Minul endal on samuti rõõm kogu perega õhtul koos istuda, õhtust süüa ja muljetada sellest, kuidas kellelgi päev kulgenud on. Hindan seda koosolemist rohkem kui kunagi varem♥️

Emili sai punase küünelaki kätte..ühe käe küüned jõudis ära mäkerdada😃

Ma siin tegin Emilist pilte ja mõtlesin, et peaks kaamera maha müüma ja telefoniga pildistama hakkama.. päris head pildid tulid😃 Iphone 13 kaamera on ikka päris hea😊

Mõnikord unistused täituvad

Pühapäev, 30. oktoober

15:28

Ilmselt nüüd hakkabki rohkem aega olema ainult pühapäeviti. Homme jälle linna tööle ja laps jääb emaga. Sügis – see “imeline” aeg ja haigused kipuvad ligi tulema. Lihtsalt tuleb jälle üks raske nädal. Täna hommikul juba paar korda aevastasin ja mõtlesin, et päriselt kas nüüd jään mina ka tõbiseks. Seda jama nüüd küll vaja pole. Raviarstile pean ka kirjutama, aga olen seda siin korduvalt edasi lükanud, sest pole ju põhjust.. midagi nagu väga ei vaeva.. mõni väiksem SM ägenemine, mis on täiesti talutav. 😀 Selline asi võib mõnikord üleöö muutuda.. Päris raske on kodukontoris töötada kui laps on haige. Homme saab rahulikult kontoris olla ja oma asju ajada.

Emili praegu istub mu kõrval ja sama aeg kui ma kirjutan, siis ta küsib minu käest: “Emme miks su nina nii suur on ja mul väike? Sa tead, et sul on kortsud silmade juures? Emme ka sa tead??”- Ma üritan keskenduda..aga naerma ajab.. ookei 😀

Läks eemale ja saan edasi trükkida.

Siin viimaselajal kes ei tea, siis on küsitud kuhu on kadunud lapse isa?

Sellest ma pikalt ei kavatse rääkida, kuid ehk saab nii mõnigi paari lausega juba aru mida ma öelda tahan.

“Poisid jäävad poisteks ja tema ongi alles poisike”

Mul on lapsega kahekesi elades elu palju stabiilsem.

“Kui unistused teoks saavad?!”

Selle kõigega seoses meenub mulle see, et mu elus on juhtunud palju selliseid asju millest unistasin kui noorem olin. “Ma tahaksin elada kunagi kuskil hubases korteris. Mul võiks olla tütar ja ma kasvatan teda üksi..” – Miks ma kunagi sellist asja soovisin, ma ei kujuta ettegi. Tänaseks ma elangi koos oma tütrega, kuid ilma isata. Kurb ma ei ole, et lapsega kahekesti olen.. Hinges on kindlasti pettumust, mida ma ka teatud inimeste suhtes varjanud ega tagasi hoidnud pole. Üldse kui ma hakkan mõtlema sellele, et mul ka SM diagnoos on.. kui ma oleksin sellest diagnoosist varem teadnud, siis ei oleks minu elus seda, mis mulle elus kõige rohkem rõõmu toob… minu tütart 🙂

Emotsionaalselt on olnud mulle viimased 3-4 aastat väga rasked. Mõni õhtu kui tahan hakata magama heitma, siis lihtsalt need hetked kuidas mul kõik probleemid ja mured algasid, jooksevad mu silme eest läbi. Hakkan ennast vahel lausa parastama, sest kui palju asju oleks olnud olemata kui ma kedagi natukenegi oleksin rohkem kuulanud.. Aga EI, sest ma ju eeldasin, et ainult mina tean mis on minu jaoks õige. Jeeez ma sain oma õppetunnid kätte.

“Ma ei jõua mitut asja korraga teha”- tundub et jõuan ikka😄

“ Never give up “

Ei ole tänane pilt🙃

13 tundi und ja elekter

Laupäev, 16. Jaanuar

10:56

Oi milline hommik..

Ma olen oma unerežiimi ikka totaalselt pekki keeranud. Eilse ööpäevaga magasin 13 tundi järjest 00:15-13:20.. Täna öösel olin korduvalt ärkvel. Ehmatasin üles. 😀 Ei tea mis mul viimaselajal on..

Homme pean arstile minema ja mõtlesin Emili kaasa võtta, et lasta ka teda üle vaadata. Mul on mingisugused hirmud tekkinud temaga. Võibolla ma mõtlen üle, aga.. Ma räägin sellest siis kui ma olen vastuse oma küsimustele saanud. Mul on kombeks alati ära sõnuda ja ma parem hoian praegu enda teada. Võibolla see on lihtsalt minu hirm ja ülemõtlemine, sest tervisega seonduvad hirmud tekkisid mul peale enda diagnoosi.. Küsides mõnikord endalt “Mis järgmiseks?”.

Ja ma olen külma saanud..

Ma ei mäleta millal viimati nii haige olin kui nüüd viimased nädalaega. Ei hakanud isegi Emilit lasteaeda enam saatma. Praegusel ajal seostatakse iga väikest külmetust covidiga. Olgem ausad, et ega ma ju ei tea.. Ma olen ennast kodus ainult testinud ja siiani on need negatiivsed olnud 😀 Maitsemeel oli mul üle nädala kadunud, praeguseks juba tagasi. Palavik oli esimesel õhtul kui tundsin ennast juba päris kehvasti 38.5. Kuiv köha on praegugi, ainult et rinnus on valus kui köhin. Nohu ei ole, aga kõrvad olid nii lukus, arvasin, et jään kurdiks. Nüüd sain apteegist rohtu ja veidike paremaks läinud. Et kellegile üllatusena ei tuleks, mispärast ma nii kadunud viimaselajal olen.. Ma olen kodus ja lesin diivanil jõuetult enamusaja. Hetkel ma jah istun köögis ja kirjutan, aga õhtuks olen jälle suht läbi.

ElEKTER.. Väga aktuaalne teema praegusel ajal.

Ma saatsin energiakulude hüvitamine taotluse ära. Eks siis ole näha palju ja kas üldse midagi tagasi saan. Ma eelmises postituses ütlesin, et ma ei suuda elektrit kokku hoida.. Aga nüüd olen lausa sunnitud seda tegema. See kui mul tuli eelmine kuu arve 152€ siis nüüdseks on see summa kahekordistunud. Kui nii edasi jätkub siis….kolin vanemate juurde tagasi 😀 Ma ei tahtnud uskuda, et see asi nii hulluks läheb. Ma võrdlen ja vaatan EestiEnergia äpis oma kulutatud elektrit. Nii ja kuidas on võimalik selline asi.. ebareaalne, et ma elektrit nii palju kulutanud olen..

788 kWh- saan veel aru. Eelmine talv oli mul tarbimine detsembris max 800kWh. Kütan õhksoojuspumbaga. Kuid kuidas on reaalne 1 483,22kWh.. Mida ma siin kodus oleksin tegema pidanud, et tarbimine nii suur? 😀 Palun keegi targem seletage kas see ongi ok 😀