1. Juuni

1. Juuni, kolmapäev

09:52

Juhuu sain lõpuks ka teise fotograafia kursuse tunnistuse kätte. Mõnda aega teen küll pausi, aga tahaks veel midagi juurde õppida. Ma ei tea kas see on vanusega tulnud, et mulle meeldib õppida.. Kunagi koolis käies ma küll nii motiveeritud polnud 😌 Mäletan nii hästi kui 3. klassis tuli meil inglise keel. Ma küll tegin tunnis kaasa, aga ma enda jaoks tolhetkel ei pidanud vajalikuks seda õppida. Lihtsalt püüdsin nii palju, et saaks oma kolme kätte. “Ma olen eestlane ja miks ma pean õppima inglise keelt???!”- mina 3.klassis. Väga rumal oli minust nii arvata, sest seda läheb tegelikult väga vaja. Kuigi ma saan aru mida keegi nt inglise keeles räägib, siis vastu rääkima hakates lööb mingi bloki ette😃 Võibolla võtan ühelhetkel plaani keeltekursuse, et veidi korrata ja õppida.. 🤷🏻‍♀️🤭

Veidi tervisest ka.

Veel ravime end. Emilil antibiootikumid peal. Kui hästi läheb, siis saab järgmisest nädalast lasteaeda. Mina saan Sclerosis Multiplexi osakonda alles augusti kuus 🤷🏻‍♀️ Ma kirjutasin haiglasse ükskord, et mul laps haige ja ei saa tulla. Mainisin ka seda, et kolmandat vaktsiini ma enam tegema ei nõustu🫣 Seda mulle viimanekord öeldi, et kui tahan ravi siis pean kolmanda vaktsiini ära tegema. Hetkel mul on ka tsipa hirm, et kuna arst soovib mu ravi ka muuta, siis pean äkki jälle hakkama võtma tablette, millest mul 2019. aastal abi ei olnud. Ma hetkel ei saaks öelda, et mul nüüd kõik nii hästi on. Vahepeal ikka lonkan jalga või tekib tunne, et ma kohe-kohe kukun. Õnneks pole mul sellega igapäevaselt probleeme. 😌 Enam ma ei satu ka paanikasse sellepärast, sest olen harjunud juba sellega. 😃

Aa ma võtsin vahepeal julguse kokku ja hakkasin TikTokis videosid tegema🤭 Ma sain nii palju positiivset tagasiside ja see kõik annab julgust juurde, et sellega jätkata. Üleeile kui postitasin ühe video, mis TikToki sõnul eiras mingeid reegleid, siis ma sain bänni. Kirjutasin veel neile, et ei teadnud ja enam seda ei juhtu😁 Äkki saan oma konto ikka tagasi, kahju oleks ilma nüüd sellest jääda🫣

Ja siin ükspäev ma leidsin endast pildi.. aastat ei mäleta, aga nii tita😂 Keegi mulle ühte sellist ahvi ei tahaks sünnaks kinkida?🤷🏻‍♀️😂

Mingi viirus, luupainaja ja õudne nukk

9. Mai esmaspäev

17:28

Pole nüüd mitu päeva midagi kirjutanud, kuigi aega oleks olnud aga tervis vedas alt. Kõigepealt tõi Emili lasteaiast omale mingisuguse okseviiruse koju. See oli neljapäeva õhtul kui see trall pihta hakkas. Pole elusees kedagi selliselt vaevlemas näinud😃 Ja see kestis kuni reede hommikuni. Olingi terve öö väga katkendliku unega seepärast. No ja siis laupäevaks olin ise samas seisus. Jube halb oli olla aga samas tundus mul see tunduvalt leebem olema kui Emilil. Nüüd siis 2 päeva on täiesti ok olla olnud. Neljapäeval linna haiglasse ja jälle läheb terve päev ära 😃 Hmm ja pool aastat tagasi ütles mulle seal osakonnas üks töötaja, kes pani mulle järgmise raviaja- “ 3.vaktsiin olgu siis ka tehtud kui poole aasta pärast ravi tuled saama”. Ei! Seda kolmandat vaktsiini ei ole ma teinud ja ei tee ka. Ma väga loodan, et sinna jõudes enam selle kallal norima ei hakata. 🥹

Ja nüüd siis lugu sellest mis üks öö toimus. Ma tõesti ei tea kas need rohud teevad seda.. ma kogesin seda viimati väga palju aastaid tagasi kui veel laps olin. Igatahes ma läksin magama ja Emili magas oma toas. Ühel hetkel ma ärkasin üles sellepeale, et kuulsin kuidas vannitoa uks pauguga kinni läks. Ehmatasin ülesse ja jäin vaatama seda ust ja siis nägin uksepraost valgust..Mhhm selge tuli põleb. Ma olin pooleldi nagu istukile tõusmas kui see uks pärani lahti läks.. ma jäin ootama kuni Emili sealt nüüd välja jalutab 😃 Ja ma ei tee nalja kui ütlen, et sealt ei väljunud keegi päris tükkaega ja ma EI suutnud ennast liigutada.. olin nagu hirmust kange. Ühelhetkel tuli välkkiiresti mingi must kogu minu poole ja… peale seda ärkasin ma hommikul poole 10 aeg ja mu kõrval magas Emili 😃 Ja ma ei tea mis see lõppkokkuvõttes siis olla võis.. luupainaja? Ma küsisin Emililt ka too hommik, et kas ta käis too öö wcs ja ta eitas😃 Mul on nii palju küsimusi… Emili käib vahepeal kedagi “õde” vannitoast välja kutsumas. Ma muidugi teen näo nagu ei kuuleks ega näeks, aga see on hirmus. Kuigi ma olen lapsest saadik näinud ja tundnud asju, mida teised ei näe.. olen ka harjunud sellega, aga see öö oli ikka päris õudukas. Vahel mõtlen, et kas miski käib meiega kaasas? Vahet pole kus ma lapsega olen.. igalpool toimub midagi.

Näitan nüüd nukku millest tegin viimase pildi enne selle ära viskamist. Sellele järgneb ka lugu..

Ja see nukk! Emili sai selle oma vanavanemate käest sünnipäevaks. Kui ma esimest korda seda nägin siis ütlesin kohe, et minus tekitab see veidi hirmu. Kuigi okei.. aasta aega sai see nukk meiega oldud. Emili hakkas ükshetk rääkima, et ei taha selle nukuga enam mängida, sest ta on kuri. Panime selle kappi peitu.. Oligi hea rahulik. 😃 Läks mõni kuu mööda ja ma võtsin selle kapist välja ning küsisin Emililt, kas ta tahab sellega mängida. Muidugi tal oli heameel. Tavaliselt ju tasubki mõned asjad peitu panna kui tolhetkel huvi ei paku, sest hiljem on avastamisrõõmu oi kui palju😃

Mõned tunnid mängimist…

Aeg oli magama minna…

Kui Emili karjub enda toast – “Emmmmme!!! See nukk teeb haiget mulle!”.

Ma ausalt ei osanud midagi arvata ega öelda. Ta lausa värises ja näitas punetavat kohta käel.. Lohutasin teda ja üritasime uuesti magama jääda.

Järgnevatel päevadel hakkas ta rääkima, kuidas nukk enda pead tema poole keerab ja silmi pilgutab. Mõtlesin, et okei.. nukkudel käivad muidu pikali asendisse pannes silmad kinni ja püstises asendis silmad lahti. Tahtsin talle veel seda näidata, aga.. sellel nukul ei käinudki silmad kinni. Seejärel ma hakkasin väga palju mõtlema, et mis toimub😃

Viimaseks korraks jäi see kui Emili mulle üks õhtu rääkima hakkas, kuidas see nukk kapi ukse vahelt piilub ja ka minu toa ukse juures käib mind vaatamas, kuidas ma magan..😅 Ja et see nukk pidi väga vihane olema! Misasja… miks see peab meie kodus olema😁 Helistasin oma emale ja vabandasin, et ma ei saa nende kingitud nukku enam siin kodus hoida. Ema ütles, et ma selle ära viskaks.. Nii ma tegingi 😃 Nüüd on nagu ühe ilusa lõpuga muinasjutus, et ilma selle jubeda nukuta.. elame me õnnelikult oma kodus edasi😊😂 Aga lugu ise ei ole väljamõeldud, ausalt😃