Ma lähen ajutiselt 1 kuuks siit eemale. Ära jama!

Hei!

Ühest kuust sai hoopis 8 kuud. Aga sellegipoolest sain ma oma mõtteid teiselmoel mõlgutada ja korda saata asju mis mulle endalegi suure üllatusena tulid. Ma sain aru näiteks sellest, et ma ikka ei suuda seda kirjutamist ära lõpetada 😀 Mulle lihtsalt meeldib. Nüüdki ma kirjutasin, aga seda kõike paberile.. hiljem viskasin muidugi kõik prügikasti. Kergem hakkas küll. Oli mis oli.. Tahan unustada mineviku. Mul on niigi väga hästi läinud viimase poole aastaga. Emilil on samuti väga hästi kõik. Sai suvel 3-aastaseks. Tema käitumisest ma parem ka rääkima ei hakka, sest see ajab juba sellele mõeldes mul vererõhu lakke. Kahjuks või õnneks on ta mul enamusaja lasteaias, seega.. Nii on 🙂 Tegelikult on mul nii paljust veel rääkida, aga ma ei oska kuskilt alustada. 😀 Kui ma neid varasemaid postitusi vaatasin siis enamus juttu on haigusest.. Ma ei taha enam sellele isegi nii väga mõelda. Ma olen oma tegemata vaktsiini (tegelt üks vaktsiin on tehtud, teist ei tee) tõttu oma ravist aasta aega ilma olnud. Käisin haiglas küll seda pisarais palumas, aga eiii..”kui sa oled vaktsineerimata, siis unista edasi,et mingit ravi saad”. Sellest ma ühelhetkel teen nagunii eraldi postituse.

Positiivsematel teemadel edasi minnes, siis ma sain omale uue kaamera lubada lõpuuuuuks! Sain selle vana seebikarbi lihtsalt kapi otsa tolmu koguma panna. Kõik mu eelnevad pildid olid ju tehtud telefoni või siis 10+ aastat vana peegelkaameraga.

Jaa nüüd mõned pildid..

mingi algus on nüüd tehtud. 🙂