Kolmapäev, 4. oktoober
Laps on mul teist päeva kodus, sest minu enda enesetunne pole kiita. Jällegi ma ei tea, kas see veider olek on mul multiplexist või ilmadest🫣 Väldin kodu juurest kaugemale minemist. Ma olen nii väsinud, et ma vaevu jõuan siin kodus midagi tehtud saada. Olgugi, et ma sunnin end palju, sest mul on tahtmist midagi teha. Esmaspäeva hommikul tegelikult juba tundsin, et midagi on veits korrast ära. Minu endaga jah! Isegi sõita oli raske. Käisin ema juures, sest ta tegi mulle süsti.. nooh mida ma igakuiselt endale tegema pean. Õhtul kui lapsel lasteaias järgi käisin, siis tundsin, et mu vasak jalg (sinna sai ka süst tehtud).. surises. Eeldasin, et see möödub, aga ei. Isegi eile veel oli see surin. Täna õnneks midagi ei ole, aga jalg oleks nagu väsinud😃 Hästi raske on seda tunnet isegi seletada, sest ainult ilmselt need, kes ise selle haigusega elama peavad.. saavad sellest aru. Ma siis üritan mitte nii väga ringi rapsida ja rahulikumalt olla. Emotsioonilangus tekib lausa sellele kõigele mõeldes. Jaa muidugi, mkm! Ei tohi masendusse langeda, sest muidu ei lähe midagi paremaks.
Olgem ausad.. need ilmad läksid päris järsult külmaks. Kui väljas on soe, siis mul on niii hea olla. Mul on energiat palju rohkem ja mul pole selliseid hädasid😅 Ja ega ma tegelikult ei tahagi hädaldada😂 aga lihtsalt nende mõtetega üksi olla on ka raske.. Ma küll ei suuda igakord sellest rääkida kellelegi, väidan, et kõik hästi.. Ma lihtsalt ei taha kedagi enda lähedastest muretsema panna. Kui hullem on möödas, siis ma lihtsalt kirjutan mis mul olnud on – siia!😅 Muidu küsitakse “noh sa ei vasta mu kirjadele.. kas kõik ok”- mitte alati. Samas kui keegi küsib – “kuidas sul päriselt läheb?”- ma vastan ikka, et mul läheb väga hästi. Tuleb hakkama saada ja muudkui ennast sundida,sundida,sundida.
Laps saab nüüd terve nädal kodus olla. Aitab mul mõtteid natuke eemale saada. Tunnen end rohkem aktiivsena kui muidu. Nüüd muidugi hoian pöidlaid, et tema haigeks ei jää. Mõned korrad aevastab, siis mul juba tekib hirm😂 Mulle ei meeldi ise haige olla ja kui tema haige on- see on nii raske😅 Pealegi Emili peaks minema oma sõbranna sünnipäevale laupäeval.. ja ma ei julgegi hetkel midagi lubada🙄 Lihtsalt ei saa ega tohi selliseid kindlaid plaane teha – need lähevad alati..
Isssand! 2 aasta pärast läheb ta kooli. Ja mind veidi hirmutab see. Ma ise oli täiega tumba-jumba kooliaeg. No ma ei võtnud seda koolis käimist eriti tõsiselt, kuigi ma olen tänulik oma vanematele, kes mind korralikult takka sundisid. “Sa pead koolis käima!”,”Sa pead õppima!”. 🙄 Ja ma saan varsti oma lapse kõrval uuesti õppima hakata🫣
Kelli Allese 
Lisa kommentaar